Nature Tours Estonia

26/06/2025

SUP-lauaga Emajõe-Suursoo vetelabürindis seiklemine võib vabalt olla su suve hittsündmus! Loe siit ühest seiklusest, millest õigupoolest sai alguse juba järgmised ettevõtmised SUP-lauaga. Aga ettevaatust, sellega sõitmine on niivõrd lihtne ja tore, et tekitab heas mõttes sõltuvust!

Meie käest saad Emajõe-Suursoos seiklemiseks rentida SUP-laua või tellida oma seltskonnale ööbimisega matka. Vaata siit: https://naturetoursestonia.com/aerulauaretked-oobimisega-emajoe-suursoos/

Eelmise aasta augustis võtsid neli matkahuvilist naist ette pöörasena näiva idee – sõita SUP-lauaga läbi Emajõe-Suursoo ja ööbida seal metsikult. Tõenäoliselt pole mitte keegi enne neid Eestis sellist retke aerulauaga teinud.

23/06/2025

Jaaniajal Emajõe-Suursoos.

Kas oled kunagi sõitnud öises hiigelsoos, kus peale sinu seltskonna pole kilomeetrite raadiuses ühtegi inimest? Vaikus, peegelsile vesi, mõni mõlasulps, mõni jutukatke. Lõppeva suvepäeva värvidemäng vaiksel siledal järvel, jõele kerkiv udu ja võimust võttev hämarus, mis ei tundu mitte hirmus, vaid kuidagi turvaline, oma.

Roo-ritsiklinnu kõrvulukustavalt võimas siristamine roostikus. Ta siristab nagu ritsikas, aga tunduvalt valjemini. Meil on Eestis kolme sorti ritsiklindusid ja roo-ritsiklind on neist kõige harvemini kohatav. Või noh, ega meiegi ju teda ei näinud, vaid kuulsime. Peab sellel tegelasel olema alles kopsumaht, et sellised fraasid endast välja lasta. Võimsa häälega siristaja on roostikuvärvi pruunikas ja vaid kuni 15 sentimeetri pikkune tagasihoidliku välimusega linnuke, kes elab ainult roostikus ja keda tihti aetaksegi ritsikatega segi.

Metsikute iiriste aasa valvasid võimsad sääsehordid ja soo proovis endale jalanõudest ohvreid võtta. Saime ikka läbi ja seal see oligi - aasatäis siniseid lilli. Igal pool, kuhu vaatad. Häirimatult õitsemas. Neid seal ei huvita eriti, et põdrad käivad seal lillede vahel magamas ja trampimas, nemad lihtsalt on ja võtavad tasapisi selle aasa üle. Mets-harakputkel pole eriti lootust neile võhumõõkadele seal vastu saada.

Nii on lood siinpool sood. Soovime kõigile mõnusat jaaniaega ja minge ikka välja kohtadesse, kus keegi ei käi! Aitäh kõigile me vahvatele ja ettevõtlikele matkalistele ja loodame kohtuda veel:)

15/06/2025

Võhumõõga-aasal Emajõe-Suursoos.

Iga aasta juunikuus katsume vähemalt korra käia imetlemas ühte salajast ja väga erilist paika Emajõe-Suursoos. Ma ei ole siin leidnud ühtegi teist soosaart, kus kasvaks sellises koguses siberi võhumõõkasid. Need on III kaitsekategooria taimed ehk ära korja, ära kaeva, ära talla. Neid kasvab Emajõe-Suursoos siin-seal, kuid mitte nii massiliselt.

See paik on väga hästi peidus. Siia ei too ühtegi teed ja ligineda on võimalik vaid vett pidi. Pärast kilomeetreid kanuutamist pead leidma ühe ja ainsa võimaliku koha, kus saab kanuuga sõita kaldale. Kuiva jalaga kaldale ei saa - sõidad kanuuga nii ligidale kui võimalik ja läbid viimased meetrid üleskeeratud püksisäärtega paljajalu või kõrgetes kummikutes.

Siis otsid üles salamärgid, mis tähistavad pea mittenähtavat rada padrikus. Rohelus on metsik ja eksitav, olen mitmel korral siin ära eksinud ja võhumõõkadeni üldse mitte jõudnud. Kui leidsid salamärgi, siis sumpad läbi muda, mis üritab su kummikuid endale saada. Ilma kummikuteta ära üldse mõtlegi siia jõuda. Muidugi oled kogu selle tegevuse kestel sääsepilves.

Lõpuks trügid veel läbi nõgeste ja pingutused ongi kroonitud - keset sood on kuiv kink, mille valdavaks taimeks siberi võhumõõk - meie oma looduslik kaitsealune liik, kelle sugulast kollast võhumõõka on paljud näinud kraavikaldaid kaunistamas.

Selle aastane õitsemine on pöörane. Ei ole varasematel käikudel säherdust õitemerd kunagi näinud. Ja neil taimedel läheb siin hästi - puhmad suurenevad aasta-aastalt jõudsalt, mida on suur rõõm märgata. Selle ime keskel unustad, kui keeruline oli siia jõuda, sest rikkus ja rõõm on nii suur.

Vot sellised lood võivad siinpool sood juhtuda mõnikord, kui lähed lihtsalt õhtusele päikeseloojangu kanuutamisele. Võhumõõga imet saab näha veel ka 22.06 toimuvad õhtusel kanuumatkal. Tule kaasa - seltskond on küll juba koos, aga veel mõned vaba kohad leiduvad! Pane end matkale kirja siin: https://naturetoursestonia.com/valgete-oode-kanuumatkad/

03/06/2025

Naised, kes kuulavad rabasaarel hunte.
Seekordne rabaöö oli tõeliselt kärarikas. Tillukene rabasaar võttis meid vastu uinutava sookailulõhnaga ja vaikusega. Pärast päikese loojumist hakkas aga juhtuma.

Olin vist mingis poolunes, kui ehmatasin istuli - bassihäälne vali hundiulg otse laagri läheduses. Millegipärast tuli meelde Winnipegi hundi lugu lapsepõlve lemmikraamatust, Ernest Seton-Thompsoni loomajuttudest. Tema lugu oli nii kurb, et mul oli alati seda lugedes klomp kurgus. Winnipegi hunt olevat jäänudki inimesi kummitama ja surnuaialt kostnud hirmsat võigast hundihala. Vadsakoti soo hundi sõnavõtt kestis vaid paar fraasi ning siis algas lõppematuna tunduv soristamine.

Soristajaks muidugi öösorr. Tema ladinakeelne nimetus caprimulgus tähendab kitselüpsjat - nimelt arvati kunagi, et öösorr käib öösel kitsedest piima imemas, misjärel need pimedaks jäävad. Muidugi öösorr seda ei tee, vaid elab oma ööelu rabades. Öösorri sorinat on vanarahvas nimetanud ka rästikute nurrumiseks raiesmikel.

Öösorriga võidu pumpas hüüp oma salapärast pumpamist. Hüüp, keda kutsuti ka ööhirmutajaks (sa ju ei näe teda, ainult kuuled öösel õudset häält) on Eestis väikesearvuline roostikulind, kelle arvukuseks Eestis hinnatakse vaid kuni kuni 500 paari.

Hunt oli vahepeal kaugemale läinud ja võttis nüüd koos teistega taas laulu üles. Meloodiline ja mitmehäälne. Ning öö jooksul tegid nad seda veel mitu korda.

Mõni tund enne päikesetõusu alustasid tedred. Raba helises nende mulisemisest ja kõhvitamisest. Ja tunnike enne päikesetõusu algasid käod. Kas teate, et erinevad käod kukuvad täiesti erinevalt? Mõnel on rütm "vale", mõni kukub aeglasemalt, mõni kiiremini, mõni on täiesti häälest ära - võibolla noor, ei oska veel hästi.

Ja siis - pool tundi enne päikesetõusu - saabus täielik vaikus. Tedred vaikisid üksmeelselt. Öösorr lõpetas kitsede ahistamise ja hüübil sai vist ka jõud otsa. Rebasetund. Päike tõusis ja meie, huntide kuulajad naised, saime lõpuks sõba silmale. Ei, see magamata öö polnud kuidagi halb, vaid just uskumatult tore, et me sellist elamust maha ei maganud. Nagu hommikul nentisime - magada saab ka kodus.

Sellised on lood siinpool sood. Tulge-minge ikka loodusesse ja olge seal rohkem vaikselt. Siis hakkate kuulma, nägema ja kohtuma! Aitäh ka vahvate matkalistele - oli see vast alles öö!

Rohkem infot rabaöö kohta siin: https://naturetoursestonia.com/oo-eraldatud-rabasaarel-emajoe-suursoos/ Pane kokku oma seltskond (kuni 9 inimest) ja tule rappa ööbima!

02/06/2025

Meil käis külas Osoon ja tulemus jõudis nende hooaja viimasesse saatesse. Vaata ja imetle, kui ilus on kevadine Emajõe-Suursoo! Ohh, need võrratud soosaared, üks metsikum, kui teine:)

Selline oli Emajõe-Suursoo kolm nädalat tagasi. Täna on ta juba hoopis teise ilmega ja nädala pärast jälle muutunud. Tule, vaata ise üle!

Osooni saatelõiku Emajõe-Suursoost saab näha siin:

Aerutame suvele vastu ja läheme koos matkajuhi Kristina Traksiga kanuuretkele Emajõe-Suursoos, mis on üks Eesti kõige metsikum ning inimtühjem paik. Tutvume selle piirkonna omapärase maastikuga ja kosutame hinge looduse värve ning helisid nautides.

12/05/2025

Lõbus õhtupoolik soos. Vihma ei tulnud, tuulest saime jagu, kaamerad vette ei kukkunud, jalad jäid üsna kuivaks, poku otsast maha ei potsatanud, külma trotsisime ka ära, sooaure hingasime, kotkaid ja karvaseid junne nägime. Ehk nii käis meil külas Osoon ja soorahvast näeb varsti telekas:)

08/05/2025

Tema jälgi on täis kogu Emajõe-Suursoo. Nüüd kõnnib ta taevastes soodes. Head teed, Vello!

Lahkus Suur Inimene, loodusemees, jahimees, sõber Vello Vainura. Vello retked Emajõe-Suursoos katkesid, loodetavasti jätkuvad need Toonela radadel. Siinpoolsuses elab Vello edasi sõprade mälestustes ja ka dokumentaalfilmis "Suur soo." See mälestus on hästi hoitud. Puhka rahus, hea sõber ja eeskuju!

06/05/2025

Õhtupoolik Emajõe-Suursoos. Siis, kui pärast kõlekülma ja lumeähvardusega päeva ilmub pilvede vahelt päike ja hiljem kuuled selle kevade esimest ööbikut. Tänulikkus ja rõõm!

19/02/2025

❄️Me peame rääkima talvest (ja mitte ainult).
Tänavune talv on olnud väga keeruline, sest sisuliselt on selle hooaja nimi olnud mittetalv. Vist ei ole ühelgi aastal pidanud tühistama nii palju broneeringuid põhjusel, et lund lihtsalt ei ole. Aga praegu meil on LUND, kuid ilmaennustuste järgi algab järgmisel nädalal kapitaalne sula ja vihm (ehk kevad).

🐶See tähendab, et kui sa oled mõelnud, et oi kui tore oleks sõita kelgukoertega ja küll ma lähen talvel neile külla, siis sel nädalal nüüd tulebki tulla, sest kelgusõidu mõttes saab talv kohe läbi. Meil on VABU kelgusõidu aegu alates homsest (20.02) kuni niikaua kuni jätkub lund ning me ootame teid! Saame sõita nii ühekilomeetrisel ringil kui ka 14-kilomeetrisel matkateel.

Vaata hinnakirja ja pane kiirbroneering teele siit: https://kelgukoer.ee/kelgukoeramatkad/

Video on 19. veebruarist meie kilomeetrisel ringil ja rõõmuga kihutavad kelgu ees Lucifer, Aramis, Süsi ja Soo.

08/02/2025

Tähelepanu klassijuhatajad! Käes on aeg kevadiste klassireiside planeerimiseks ja meie sooseikluste menüü on nüüd teie ees. Programmid on leitavad ka Keskkonnahariduse portaalist. Tulge avastama imelist metsikut Emajõe-Suursood!

🚣ÖÖBIMISEGA kanuuretk Emajõe-Suursoos 7-9. klassidele. Meie KÕIGE populaarsem kanuuüritus kooligruppide hulgas! Vt infot siit: https://naturetoursestonia.com/oobimisega-kanuuretk-emajoe-suursoos/

🛶KANUUSEIKLUS Ahja jõel alates 5. klassist. Kanuusõit, lõke ja piknik. Rohkem infot: https://naturetoursestonia.com/kanuuseiklus-ahja-joel/

🤸UUS!! Hakkamasaamise MAASTIKUMÄNG. Alates 5. klassist. Info: https://naturetoursestonia.com/hakkamasaamise-maastikumang/

🌲Retk Järvselja ÜRGMETSA. Alates 1. klassist. Info: https://naturetoursestonia.com/retk-jarvselja-urgmetsa/

🐕KELGUKOERTEGA jalgsimatk. Alates 6. klassist. Info: https://naturetoursestonia.com/kelgukoertega-jalgsimatk-piknikuga/

04/02/2025

Kuidas sookoerad käisid tundras.
Paistab, et tänavusest talvest korralikku asja ei saagi. Õnneks oli meil juba pikalt plaanitud reis Põhja-Norra Barentsi mere äärde. Mitte lihtsalt niisama turismikorras, vaid ikka asja pärast – meie võitlustiim osales Bergebylopet N70 pikamaasõidu võistlusel. Distantsiks 240 km Norra tundras. Olime esimesed eestlased, kes sellel 20-aastase ajalooga võistlusel osalenud.

Kuidas saada kaheksa koera 1800 kilomeetri kaugusele? Ega midagi muud, kui koerad treilerisse ja ise rooli. Imeline, aga ka väga väga väsitav teekond läbi terve Soome saamide maale. Sinna, kus maanteel jalutavad põhjapõdrad, lumi ulatub poole reieni, koolilapsed sõidavad koertega öises tundras ja igerikus kasevõsas siblivad ringi totu olemisega lumepüüd.

Sellele tiimile oli taoline võistlus esmakordne. Ja nad said hakkama nagu profid. Meie sookoerad, kelle treenimisega on Heinrich Lukk tegelenud aastaid, jooksid mägedes suurepäraselt. Rada oli väga raske – lõputus koguses tõuse, tehnilised laskumised ja ülimalt tihe liiklus, sest korraga liikus rajal umbes 40 tiimi. Ja loomulikult ka lumetormi ning vastutuult. Aga lõpuks kõik hästi või noh, eks igaüks läheb veidraks omamoodi ja näed, mõni sõidab maha tuhandeid kilomeetreid selleks, et Norra tundras kannatada (ja mõista, et ta tahab veel).

Nüüd aga oleme tagasi ja meie juures saab jälle sõita kelgukoertega (ning kuulata reisimuljeid). Plaani endale kelgukoerasõit siit: https://kelgukoer.ee/kelgukoeramatkad/

Kelgukoeramatkad